Pidevalt täienev 360° aeropanoraami- (aerofoto) kogu Eestimaast.
Head vaatamist!
Aerial photos of Estonia
Ülalt menüüst saad valida kaardivaate.
Allolevad panoraamid on kronoloogilises järjekorras.
NB! Igal panoraamil on allservas nupuriba.
Kõige parempoolne nupp avab panoraami täisekraanil. Soovitan!
Panoraami juhtimine- hoia vasakut hiirenuppu all ja suuna. Võid kasutada ka nupuriba
nooleklahve.
Kui oled aeglase ühenduse taga, võib panoraami laadimine natuke aega võtta. Oota ära!
Kui soovid aeropanoraami või aerofotot
enda valitud kohast, helista tel. 56 605865, või saada kiri: joel@coptercam.ee
|
 |
Kuivastu sadam. Muhumaa. Saaremaa
Teated sadama olemasolust Kuivastus pärinevad 17.sajandi keskpaigast. Regulaarse
ühenduse aluseks Virtsu ja
Kuivastu vahel olid Rootsi riigivõimude tolleaegsed küüdi- ja postiveokorraldused.
Postiveoga pandi alus reisijate ja
kaupade korrapäraseks üleveoks. Täna on Kuivastu sadama põhiülesanne liiniparvlaevade
vastuvõtt ja teenindamine. |
Lisaks on sadamas tingimused väiksemas mahus kauba- reisi- ja väikelaevade
teenindamiseks. Sadam renoveeriti
perioodil 2011-2012. Kuivastu sadamas on laevade teenindamiseks kokku neli kaid ning kaks
ujuvkaid.
Kuivastu Harbour |
|
8.05.2012
L: 19.05.2012 |
|
|
 |
Kaali meteoriidikraater. Kaali järv. Saaremaa
Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri
läbimõõt on 110 m, sügavus 16 m ning
kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud
kivimeist ja setteist. Söeproovide
radiokeemilised analüüsid on kokkupõrke dateeringuks andnud 700 +/-200 aastat eKr. |
Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid
rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala
Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või
maailmarändur Pythease
reisikirjadega. |
|
8.05.2012
L: 15.05.2012 |
|
|
 |
Triigi sadam. Leisi. Parvlaev
"Kõrgelaid". Saaremaa
Sadam asub Saare maakonnas Leisi vallas Triigi külas Triigi lahe ääres. Akvatooriumi
sügavus on kai ääres 3,5- 4,5 m.
Sisse saavad sõita väiksemad alused – laevad, kaatrid, purjepaadid. Poikinnitus on
kuni 10-le jahile. Kai pealt saab
elektriühendust ja puhast vett. |
Parvlaevade jaoks on eraldi sadamaosa sügavusega 4,2 meetrit ja kaipikkusega 65
meetrit. Sadamast toimub
regulaarne parvlaevaühendus Hiiumaale Emmaste valda Sõru sadamasse. Pildil on just
sildunud parvlaev "Kõrgelaid".
Triigi harbour |
|
8.05.2012
L: 14.05.2012 |
|
|
 |
Orissaare sadam. Orissaare alevik. Illiku laid.
Väike Väin, Saaremaa
Sadam asub Orissaares llliku laiul, keskusest vaid 700 meetri kaugusel, pakkudes koos
Väikese-Väinaga soodsat
võimalust purjetamiseks. Sadam on hästi kaitstud tormituulte ja lainetuse eest. Kaikoha
leiavad siin endale kuni
20 m pikkused ja 2,3 m süvisega jahid ja teised alused. Kohti on 15 külalisalusele. |
Orissaare alevik asub Saare maakonnas Orissaare vallas. Orissaare alevik on
Orissaare valla halduskeskus.
Ajalooliselt asus Orissaare Pöide kihelkonnas.
Orissaare Guest harbour |
|
8.05.2012
L: 11.05.2012 |
|
|
 |
Koguva küla, Muhu muuseum. Koguva sadam. Muhumaa
Kirjalike allikate järgi saab Koguva küla ajalugu jälgida 1532. aastast, mil Liivimaa
ordumeister Wolter von Plettenberg
läänistas siinse talurahva vanemale Hanskele kahe ja poole adramaa suuruse vabatalu.
Koguva küla hooned koos
kiviaedadega on arhitektuurimälestisena kaitse all. Hoonestuse mitmekesisuse kõrval
muudab Koguva kordumatuks |
külaansambli terviklikkus looklevate ja ristuvate külatänavate ning neid
ümbritsevate kuni pooleteise meetri kõrguste
kiviaedadega.1922. aastal sündis Koguvas tuntud eesti kirjanik Juhan Smuul, kelle kauge
esiisa oli vabatalupoeg Hanske.
Kirjaniku looming on tihedalt seotud kodukülaga. |
|
8.05.2012
L: 10.05.2012 |
|
|
 |
Papissaare sadam. Vilsandi. Kihelkonna
Papissaare sadam asub Kihelkonna vallas. Kihelkonnalt viib Papissaarde 3 km pikkune
munakivitee. Sadamas toimub
paadiühendus Vilsandi saarega ja asuvad I maailmasõja aegsed Tsaari-Venemaa sõjaväe
vesilennukite angaarid.
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim
kaitseala. 1993. aastal reorganiseeriti |
looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saaremaa
läänerannikul, Kihelkonna ja Lümanda vallas.
Üle poole alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. Vilsandist
läänes paiknevad looduskaitseala
tuntuimad linnusaared – Alumine Vaika, Keskmine Vaika, Ülemine Vaika, Mustpank,
Kullipank ja Karirahu. |
|
8.05.2012
L: 9.05.2012 |
|
|
 |
Põgari rannaniit. Matsalu Rahvuspark
Põgari-Sassi rannaniit on üks suuremaid rannaniite Eestis. Nii kevadisel kui ka
sügisesel rändeajal kasutavad seda
ajutise peatuspaigana kümned tuhanded linnud. Madalad rannaniidulombid ja -veesilmad on
oluliseks toitumispaigaks
kurvitsalistele ning kudemiskohaks kõredele. |
Rannaniit on merevee poolt mõjutatud niit, mis kujuneb laugetele rannikualadele.
Rannaniitude kujunemisel ja püsimisel
on määravateks nii looduslikud tegurid, nagu merevee taseme kõikumine, lainetus ja
jää liikumine, kui ka aastasadu
kestnud inimtegevus niitmise ja kariloomade karjatamise näol. |
|
24.04.2012
L: 2.05.2012 |
|
|
 |
Österby sadam. Haapsalu laht. Noarootsi
Österby sadam asub Noarootsi vallas Österby külas, Noarootsi vallas Haapsalu lahe
põhjarannikul. Sadamast
põhja poole jääb valla keskus Pürksi. Sadama ja sellest lõunas asuva Haapsalu Holmi
poolsaare vahel on kitsam
laheosa, millest idapoole jääb Tagalaht. |
Österby sadama kaudu pidas Noarootsi otseühendust Haapsaluga (mandrit mööda
on Haapsalu ja Pürksi vahel 50 km,
meritsi aga 7 km). |
|
24.04.2012
L: 25.04.2012 |
|
|
 |
Rakvere linnus. Rakvere linn. Lääne-Virumaa
Rakvere ordulinnus on olnud muinas-Viru suuremaid linnuseid. Hilisema kivist linnuse kohal
asus varem üks suuremaid
muinaseesti linnuseid, mida tunti juba 12. sajandil Tarvanpea nime all. Taanlased asusid
selle kohale oma kantsi rajama
arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja
puidust palissaadi. |
Rakvere linn (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene Rakovor)
on Lääne-Viru maakonna haldus-,
majandus- ja kultuurikeskus.Rakvere pindala on 10,73 km2. Linn asub Pandivere kõrgustiku
põhjajalamil 20 km
kaugusel merest. Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Erik Menvedilt
Lübecki linnaõiguse. |
|
9.04.2012
L: 16.04.2012 |
|
|
 |
Tallinna Lauluväljak / Laululava.
Lasnamägi. Pirita tee
1957-60. aastatel vana laululava asemele ehitatud, maailma arhitektuuripraktikas
ainulaadse vabalt rippuva
hüperboolse paraboloidi kujulise akustilise ekraaniga Tallinna Laululava on monumentaalne
ehitis. Projekti autorid on
arhitektid A. Kotli ja H. Sepmann, konstruktor E. Paalmann, akustika H. Oruvee. |
Esimene laululava ehitati samasse paika 1928. aastal arhitekt Karl Burman
seeniori projekti järgi.
Lavaalused ruumid olid kavandatud esinejate kogunemiseks, neid kasutatakse pärast ruumide
ümberehitust ja
soojustamist 2008. aastal lauluväljaku administratsiooni, näituste ja ürituste jaoks. |
|
9.04.2012
L: 13.04.2012 |
|
|
 |
Kunda sadam, Kunda laht. Kunda jõgi.
Lääne-Virumaa
Kunda sadam on efektiivne ja funktsionaalne regionaalne kaubasadam Kunda lahes Soome lahe
rannikul. Sadama
garanteeritud sügavus on sõltuvalt kaist kuni 9,3 meetrit ning sadamas on võimalik
töödelda kuni 12 000-tonnise
kandevõimega aluseid. Kauba käitlemisteenust (sh stivideerimine) pakub AS Kunda Nordic
Tsement. |
Kunda linn on tekkinud Kunda mõisaomaniku John Karl Girard de Soucantoni 1870.
aastal rajatud tsemendivabriku
juurde. Linnaks sai Kunda alev 1. mail 1938.
Port of Kunda |
|
9.04.2012
L: 11.04.2012 |
|
|
 |
Sagadi Mõis, RMK Sagadi Metsakeskus. Vihula vald,
Lääne-Virumaa
Sagadi mõisa on esmakordselt mainitud 1469. aastal, mil see kuulus Risbiteride
perekonnale. 18. sajandi keskel
laskis tollane omanik Johann Ernst von Fock rajada ühekorruselise rokokoostiilis
peahoone, mis valmis Tallinna arhitekti
Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. |
19. sajandi lõpus uuendati mõisahoone interjööri ja lisati tagaküljele
rõdu. Mõisakompleksi hakati 1977. aastal ulatuslikult restaureerima, tööd lõpetati
1980. aastate lõpus. Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvas mõisasüdames paiknevad
täna metsamuuseum, hotell, restoran ja looduskool. |
|
9.04.2012
L: 10.04.2012 |
|
|
 |
Käsmu. Käsmu Meremuusum. Käsmu sadam. Käsmu
Laht. Vihula vald, Lääne-Virumaa
Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on küla Lääne-Virumaal Vihula vallas
Lahemaa rahvuspargi territooriumil. Esimesed kirjalikud andmed Käsmu küla kohta
pärinevad 1453a. Käsmus töötas merekool ja pea igas peres oli oma
kapten või tüürimees ning seetõttu tunti Käsmut “kaptenite küla” nime all. |
Käsmu Meremuusum asub 1993. aastast tsaariaegses piirivalvekordoni hoones ja
tutvustab legendaarse kapteniküla
ajalugu. Eksponaadid kajastavad kõiki merega seotud valdkondi - meresõitu, kalapüüki,
salakaubavedu, aga ka merd
kui looduse osa ning foto- ja kujutava kunsti objekti. |
|
9.04.2012 |
|
|
 |
Muuga sadam. Kallavere. Muuga aedlinn. Muuga
laht. Maardu
Muuga sadam on Eesti suurim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegset tehnoloogiat
kasutavate
terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus
ulatub 18 meetrini,
mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. |
Kallavere. Esimest korda on Kallavere mainitud aastal 1241 Taani
hindamisraamatus. Kallavere alal oli siis
mitu asulat: põhja poole jäi hiljem Rootsi-Kallavereks kutsutud ala ja lõuna poole
hiljem Maa-Kallavere nime saanud ala. |
|
1.04.2012 |
|
|
 |
Loksa linn. Hara laht. Loksa Laevatehas. Loksa
sadam
Loksa linn asub Põhja- Eestis Harjumaa kirdeosas Läänemere kaldal. Läbi linna voolab
Lahemaa suurim ja
pikim jõgi - Valgejõgi, mis suubub Hara lahte. Linnaõigused sai Loksa 25. augustil
1993. Linna pindala on 380 hektarit.
Loksa nimi on tulnud oletavalt sõnast loks, mis tähendab madalat soist kohta, kuival
ajal ärakuivanud järve. |
| Täpsed andmed puuduvad, aga arvatakse, et muistne Loksa küla sai oma nime
mõnest kohapealsest loksust või tuli see nimi Valgejõge pidi allavoolu tulnud asukatega
kaasa. Kõnnu mõisa vakuraamatus on kirjas 21. maist 1687 kolm peremeest, kes kandsid
lisanime Loxa. |
|
1.04.2012 |
|
|
 |
Jägala juga, Jõelähtme vald, Harjumaa.
Linnamäe hüdroelektrijaam
Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul Harju maakonna Jõelähtme valla
territooriumil, umbes 5 km
enne jõe suubumist Soome lahte. Joa kõrgus on 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri.
Tegemist on kõige
kõrgema loodusliku joaga Eestis. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise
suurvee ajal ning |
ka talvel, kui juga on jäätunud. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on
Joarüngas. Jägala joa juurest pärinevad
esimesed kirjalikud teated vesiveskist Eestis (13. sajandi algus; umbes 1240). Aastast
1688. pärinevatele
kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski. |
|
1.04.2012 |
|
|
 |
Viinistu küla, sadam, kunstimuuseum.
Pärispea poolsaar. Eru laht. Mohni saar. Lahemaa rahuspark
Harju maakond, Kuusalu vald. Viinistu paikneb Pärispea (Suurpea) poolsaarel. Viinistut
mainiti
esmakordselt 1372. aastal Wynesti nime all. Hiljem on nime algseks kujuks peetud
Finnisdorf -
soome kalameeste asulat. |
Kolga mõisa vakuraamatu järgi elas aastal 1643 külas 24 peret mitmest
rahvusest (eestlased, soomlased,
rootslased ja venelased). Tänases Viinistu külas elab 57 peret. |
|
1.04.2012 |
|
|
 |
Kasari jõgi. Kasari sillad. Suurvesi
Kasaril
Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild
(valmimisel maailma pikim
raudbetoonsild – 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis). Viimane on
tänapäeval kasutusel jalakäijate sillana.
Sõidukite liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole ehitatud uus sild
(renoveeritud 2006). |
| Üleujutusi jälgivad Kasari hüdromeetriajaam ja Teenuse hüdromeetriajaam. |
|
26.03.2012 |
|
|
 |
Tori. Tori sild, Tori põrgu. Pärnu jõgi.
Jääminek. Suurvesi
Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast.
Olles Pärnumaa
piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöö, mis kulgeb
Lahemaast Lätimaani.
Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. |
|
|
26.03.2012 |
|
|
 |
Soomaa Rahvuspark. Suurvesi. Viies aastaaeg,
Karuskose, Riisa
Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti
edelaosas.
Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala
kõrgustiku läänenõlval ja
Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski
Madal-Eestisse. |
|
|
26.03.2012 |
|
|
 |
Dirhami sadam.
Sadama geograafilised koordinaadid on 59° 13' N, 23° 30' E.
Sadamas on 5 kaid üldpikkusega 331 m. Suurim sügavus kai ääres on 4,3 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 90 m, laius 12 m, süvis 3,7 m. |
Port Dirhami |
|
15.03.2012 |
|
|
 |
Pullapää
Pullapää on endine küla Läänemaal Ridala vallas. Asub mere ääres Haapsalust
läänes, halduslikult osa Nõmme külast.
Seal asub Pullapää neem ja pankkallas. Külas on 1895 avatud mälestusmärk tsaar
Aleksander III-le,
kes Pullapää rannas sageli koos perega puhkas. |
|
|
15.03.2012 |
|
|
 |
Kurkse sadam
Kurkse küla, Kurkse väina kagurannik.
Sadamas on 3 kaid üldpikkusega 136 m. Suurim sügavus kai ääres on 1,1 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 5,2 m, laius 2,1 m, süvis 0,9 m. |
Port Kurkse |
|
15.03.2012 |
|
|
 |
Väike Munamägi
Otepää kõrgustiku kõrgemaid kupleid. Asub Otepääst 3 km lõunas.
Mäe kõrgus on 207,5 meetrit, suhteline kõrgus üle 70 m. Talvel on mäel avatud
mäesuusa- ja lumelauakeskus. |
|
|
8.03.2012 |
|
|
 |
Võru linn, Tamula järv
Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna
kindralkuberner George Browne
kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest. Tamula järv on ovaalse
kujuga ja 231,3 ha suur.
Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes 69,1 m kõrgusel merepinnast |
|
|
8.03.2012 |
|
|
 |
Pühajärve
Pühajärve on küla Valga maakonnas Otepää vallas.
Pühajärvel asuvad Pühajärve sõja mälestuskivi, Pühajärve sõjatamm, Pühajärve
sõjatammik. |
|
|
8.03.2012 |
|
|
 |
Kuutsemäe
Kuutsemägi on Otepää kõrgustiku ja Valgamaa kõrgeim mägi, mis asub maakonna
kirdeosas Otepää vallas.
Kõrgeim tipp asub 217 meetri kõrgusel üle merepinna. Nii suvel kui ka talvel on mäel
võimalik tegeleda mitmete vabaajategevustega. |
|
|
8.03.2012 |
|
|
 |
Viljandi linnus
Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimestest Eestis rajatud
kivilinnustest.
Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. 17. sajandi algul
varemetesse jäänud
linnus kaevati suures osas lahti 19. sajandi lõpul. |
Viljandi järv asub jääajal tekkinud ürgorus. Vahetult pärast jääaega
voolas järvest ida poole Võrtsjärve suunas välja
Tänassilma jõgi. |
|
7.03.2012 |
|
|
 |
Pärnu sadam, Pärnu jahtklubi, Pärnu
jõgi
Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel
kujunenud arvestatavaks
regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu,
Viljandi, Tartu, Põlva,
Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. |
Port Pärnu |
|
7.03.2012 |
|
|
 |
Otepää suusastaadion, Otepää
linn, Tehvandi
Tehvandi staadion on mitmeotstarbeline staadion Otepääl, Tehvandi spordikeskuse osa.
Ümberehitatud staadion
avati 1. oktoobril 2010. Staadioni kasutatakse aastaringselt: talvel suusastaadionina ning
suvel
kergejõustiku- ja jalgpallistaadionina. |
|
|
7.03.2012 |
|
|
 |
Põltsamaa loss, Põltsamaa linn
Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen) rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi ordu
poolt Põltsamaa jõe kaldale foogtkonnakeskuseks. |
|
|
9.03.2012 |
|
|
 |
Tartu, Toomemägi, Anatoomikum,
Ajaloomuuseum
Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru
paremal kaldal.
Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn. Toomemäel asuvad Tartu Tähetorn, Vana
Anatoomikum,
Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, Riigikohus. |
|
|
9.03.2012 |
|
|
 |
Paldiski Põhjasadam, laevad,
Pakri saared
Paldiski Põhjasadam (sadama kood: EE PLN) on sadam Paldiskis, Pakri poolsaare
edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Lõunasadama kõrval. Sadamas on 5 kaid
üldpikkusega 385 m. Suurim sügavus kai ääres on 5,5 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 120 m, laius 20 m, süvis 5 m. |
Port of Paldiski |
|
1.03.2012 |
|
|
 |
Tallinn, Lennusadam, Suur Tõll,
Vesilennukite angaarid, Patarei
Lennusadam on Eesti Meremuuseumi filiaal, kus asuvad sadam, väliekspositsioon
muuseumilaevadega ning
rahvusvaheliselt olulised arhitektuuri- ja ajaloomälestised – raudbetoonkoorikust
vesilennukite angaarid –, milles avati uus meremuuseum. Paistavad Suur Tõll,
Vesilennukite angaarid, Patarei. |
Port Lennusadam |
|
29.02.2012 |
|
|
 |
Tallinn, Kesklinna sadam,
Vanasadam
Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii
reisiparvlaevadele kui ka
kruiisilaevadele ja kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, Eckerö Line'i ja
Viking Line'i laevad
Helsingisse, Tallinki Tallinn-Stockholmi liini teenindavad reisilaevad ning St.
Peterline'i laevad Peterburgi. |
Kuunar Kajsamoor
Old City Harbour |
|
29.02.2012 |
|
|
 |
Tallinn, Pirita TOP, Pirita
Jahtklubi
Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (lühend TOP, Pirita Purjespordikeskus) on arhitektide
Henno Sepmanni,
Peep Jänese, Ants Raidi ja Himm Looveeri poolt 193 000 m² suurusel maa-alale 1980 aasta
olümpiaregatiks
projekteeritud spordikompleks. Pirita Jahtklubi, Pirita jõgi. |
Pirita Yacht Club |
|
29.02.2012 |
|
|
 |
Väikese Väina tamm,
Muhumaa-Saaremaa
Väikese väina tamm ehk Väinatamm on tamm, mis ühendab Muhu saart Saaremaaga läbi
Väikese väina.
Avati 27. juulil 1896. Algselt nimetati Zinovjevi tammiks (Sinowjewi tamm).
Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maantee kulgeb 85. ja 90. km vahel
Väikese väina tammil. |
Scenic view |
|
27.02.2012 |
|
|
 |
Saaremaa Sadam, Ninase küla, Küdema
laht
Saaremaa sadam on reisisadam, mis asub Ninase külas Küdema lahe ääres.
Kevadel 2006 valminud Saaremaa sadamas on 2 kaid kuni 200 meetri pikkuste laevade
teenindamiseks,
lisaks kai sadama abilaevastikule ja ujuvkai väikelaevade teenindamiseks. |
Saaremaa Harbour |
|
27.02.2012 |
|
|
 |
Roomassaare sadam, Kuressaare
lennuväli
Roomassaare sadam (sadama kood: EE RMS) asub Kuressaare linna Roomassaare linnajaos
Roomassaare
poolsaarel. Sadam rajati aastatel 1892 - 1894. Sadamas on 6 kaid üldpikkusega 544 m.
Suurim sügavus
kai ääres on 5,5 m. Suurim võimalik laev: pikkus 120 m, laius 15 m, süvis 5 m. Paistab
Kuressaare lennuväli. |
Roomassaare Harbour |
|
27.02.2012 |
|
|
 |
Nasva sadam ja jahtklubi
Nasva Jahtklubi. Baltic Workboats. Saare Paat. Nasva on alevik Saare maakonnas Kaarma
vallas.
Alevikust voolab läbi Nasva jõgi, mille suudmes on Nasva sadam. Ajalooliselt kuulus
Nasva Anseküla
kihelkonda. Nasva on alevik alates 2011. aasta 10. augustist, varem oli seal küla. |
Nasva Harbour
Nasva Yacht Club |
|
27.02.2012 |
|
|
 |
Kuressaare linnus, Kuressaare linn
Kuressaare suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare
piiskopilinnus, kus praegu
asub Saaremaa muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber
asetsevast
hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt. |
|
|
27.02.2012 |
|
|
|
Paldiski Põhjasadam, Paldiski
linn, Pakri saared
Paldiski Põhjasadam (sadama kood: EE PLN) on sadam Paldiskis, Pakri poolsaare
edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Lõunasadama kõrval. Sadamas on 5 kaid
üldpikkusega 385 m. Suurim sügavus kai ääres on 5,5 m.
Suurim võimalik laev: pikkus 120 m, laius 20 m, süvis 5 m. |
Port of Paldiski |
|
22.02.2012 |
|
|
 |
Paldiski Lõunasadam, Pakri
saared, Esteve
Paldiski lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja
naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode
transiit ja müügieelne teenindus. Sadamas on 8 kaid
üldpikkusega 1 417,5 m. Suurim sügavus kai ääres on 13 m. |
Paldiski South Harbour
|
|
22.02.2012 |
|
|
 |
Padise klooster
Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid
Dünamündest pärit mungad.
Klooster oli esimene Harjumaa arhitektuurimälestis, mis taasiseseisvunud Eestis vastava
tähise sai.
Padise klooster on suure tähtsusega arhitektuuri ja ajalooline objekt nii Eestis, kui
kogu Põhja-Euroopas. |
|
|
22.02.2012 |
|
|
 |
Keila linn ja kirik.
Keila (saksa keeles Kegel) on linn Harju maakonnas. Asub Keila jõe ääres. Keila
jõeäärne piirkond on olnud
asustatud juba muinasajast saadik. Kirjalikes allikates mainiti Keilat esmakordselt Taani
hindamisraamatus
1241. aastal. Tänapäeval on Keila Tallinna ja Maardu järel Harju maakonna suuruselt
kolmas linn. |
13. sajandi esimesel poolel rajati Keilasse kirik. Alates 1489. aastast on kirik
kahelööviline, mis on
küllaltki harvaesinev ruumilahendus Eestis kirikutes. 15.–16. sajandist säilinud
arveraamatu järgi oli
Keila kirik üsna jõukal järjel, seal oli neli altarit. |
|
22.02.2012 |
|
|
|
Keila juga, Keila hüdroelektrijaam
Keila juga on 6 m kõrgune ja 60...70 m laiune ning on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja
Jägala joa järel kolmas.
Keila-Joa vesiveskist pärinevad vanimad ülestäheldused 1555. aastast. 1928 hakkas
Keila- Joa hüdroelektrijaam
elektrit tootma, samal ajal tegutses siin ka kalakasvatus ja jätkas tööd vana
viljaveski. |
| 1936 laiendati kalakasvatuse abihooned, ehitati uus veevõtukanal ja
moderniseeriti elektrijaam. |
|
22.02.2012 |
|
|
 |
Haeska küla, Haeska mõis
Küla piirneb läänes Saardu, Sinalepa ja Puiatu, loodes Ammuta, põhjas Vätse ning idas
Oonga, Tuka ja Keravere külaga ning lõunas Matsalu lahega. |
Haeska mõis (Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Ridala valla
territooriumil Läänemaal.
Haeska mõisa on esmakordselt mainitud 1560. aastal. Mõis kuulus siis Haapsalu
toomkirikule, hiljem Kursellide ja Wrangellide suguvõsadele. |
|
9.02.2012 |
|
|
 |
Kiltsi lennuväli
Endise Nõukogude Liidu armee poolt rajatud Kiltsi lennuväli laiub ca 800 ha suurusel
alal. Betoonkattega rajad on
2500m pikad, lennukite tarbeks oli 28 angaari. Lennuvälja rajamist alustati 1939 ja
kasutati esialgu
kuni 1956. a, 1969. a ta rekonstrueeriti. |
Nõukogude vägede lahkumise järel on lennuväli lagunenud, pärandusena on
säilinud vanad lennukiangaarid,
kasarmuhooned ja lennurajad. |
|
9.02.2012 |
|
|
 |
Jäätee Vormsile, parvalev Reet.
Rohuküla-Sviby
Inimest hakkab jää kandma, kui selle paksus on 5–8 sentimeetrit, sõiduautod
nõuavad 18–20 cm ja traktorid
vähemalt 30 cm paksust jääd. Eestis avatakse ametlik jäätee siis, kui selle paksus
igas punktis on rohkem
kui 22 cm. |
Vormsi Ice Road |
|
9.02.2012 |
|
|
 |
Vormsi, Sviby küla
Sviby on küla Vormsi vallas Lääne maakonnas. Sviby külje all asub Sviby sadam, mis on
Vormsi saare ainus. |
Sviby
|
|
9.02.2012 |
|
|
 |
Vormsi sadam. Sviby
Sviby sadama põhiülesanne on vastu võtta liiniparvlaeva, kuid selle kõrvalt on ta ka
saare kaubasadamaks,
samuti saavad seal peatuda väikelaevad ja jahid. |
Sviby Harbour |
|
9.02.2012 |
|
|
 |
Puise Nina, Matsalu laht
Puise nina on neem Lääne-Eestis Puise poolsaarel, Matsalu Rahvuspargis ning Matsalu lahe
põhjakaldal. Administratiivselt asub Lääne maakonnas, Ridala vallas. Neemest läände
jääb Kakrarahu.
Puise ninale viib Tuuru–Puise tee. |
| Sadama renoveerimistööd |
|
1.02.2012 |
|
|
 |
Kiideva, Matsalu laht, Kiideva sadam
Kiideva on küla Lääne maakonnas Ridala vallas Puise poolsaarel. Küla piirneb läänes
Puise, loodes Põgari-Sassi, põhjas Koidu ja Tuuru, kirdes Sinalepa ning idas Saardu
külade ja lõunas Matsalu lahega.
Kiidevas on paadisadam, tegutsevad 2000. aastal loodud külaselts ning külamuuseum. |
| Kiideva küla kohta on ajaloos kasutatud ka Kiidepea, Kividepea ja Kiwidepäh
nimekuju. Külas on võimalik eristada Kiideva mõisa ümber kujunenud põhjaosa ning
Matsalu lahe kaldal asuvat sumbküla - Kiideva Kalaküla. |
|
1.02.2012 |
|
|
 |
Haapsalu linnus, Haapsalu linn
Linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu
toomkiriku sisseõnnistamist
1279. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud.
Haapsalu linnuse esimese
etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. |
Pärast Vana-Pärnu mahapõletamist leedulaste poolt 1263. aastal otsustas
Saare-Lääne piiskop Hermann I
piiskopkonna uue keskuse rajada põhja poole turvalisemale alale. 1279 sai Haapsalu
linnaõigused.
Linna ajalooline saksakeelne nimi on Hapsal. |
|
1.02.2012 |
|
|
 |
Matsalu keskus Penijõel,
Matsalu rahvuspark, Penijõe mõis
Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal. 1976 kanti see rahvusvahelise tähtsusega
märgalade ehk Ramsari
nimekirja. Alates 2004 kannab ta nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja
Nehatu
looduskaitseala ning Lihula ja Tuhu maastikukaitseala. |
Matsalu National Park |
|
31.01.2012 |
|
|
 |
Virtsu sadam, Virtsu alevik
Asub Hanila vallas, Suure väina idakaldal. Sadama geograafilised koordinaadid on
58°34,3' N 23°30,42' E.
Sadamas on 6 kaid. Suurim võimalik laev: pikkus 90 m, süvis 5,0 m. Virtsu sadamast
toimub
parvlaevaühendus Kuivastu sadamaga. Virtsu poolsaare pindala koos Puhtulaiuga on
umbes 7 km². |
Mandriga ühines 19. sajandil maatõusu ja teetammi ehitamise tagajärjel. Alevik
tekkis sadama ümbrusse 19. sajandi lõpul. 1931–1968 viis Raplast Virtsusse
kitsarööpmeline raudtee.
Virtsu Harbour |
|
31.01.2012 |
|
|
 |
Lihula linnus, Lihula mõis
Linnuse varemed asuvad Lääne maakonnas Lihula vallas Lihula linnas. Praegu Lihula
lossimäena tuntud
paeneemik on olnud kindlustatud juba noorema rauaaja lõpus, kui ta oli muistse Läänemaa
keskuseks.
Mõisa peahoone on ehitatud 1824 aastal von Wistinghausenite ajal. |
Teise maailmasõja järgselt oli mõisahoones sovhoosikontor. Alates 1994.
aastast tegutseb mõisahoones Lihula
muuseum ning hoonet on mitmeti restaureeritud. |
|
31.01.2012 |
|
|
 |
Kasari jõgi, Kasari sillad
Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121
kilomeetrit), jõgikonna suurus
on 3400 ruutkilomeetrit. Kasari raudbetoonsild ehk Kasari vana sild on 307,8 meetri
pikkune.
Silda ehitati jaanuarist septembrini 1904 ning oli pärast valmimist Euroopa ja Venemaa
pikim raudbetoonsild |
Tänapäeval on sild kasutusel jalakäijate sillana. Öösiti on sild
valgustatud.
Autode liikluseks on mõnisada meetrit suudme poole ehitatud uus sild. |
|
31.01.2012 |
|
|
 |
Paralepa mets ja rand, Fra Mare
Paralepa parkmets on viimasel paaril sajandil olnud paik, kuhu Haapsalu suvitajad
armastasid väljasõite korraldada.
Haapsalus puhanud Pjotr Tšaikovski olevat aga just Paralepa metsas kuulnud esmakordselt
eesti rahvalaulu
„Kallis Mari”. See meloodia meeldis heliloojale sedavõrd, et ta kirjutas selle
sisse oma VI sümfooniasse. |
Praegu armastavad Paralepa metsa jalutajad, tervisesportlased ja marjulised.
Paralepa rand on aga Haapsalu
peamine supelrand ning kuulus oma sooja vee poolest. |
|
30.01.2012 |
|
|
 |
Ungru loss, Kiltsi
Ungru mõis (saksa k Linden) asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast
Kiltsi mõisast.
Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide
omanduses.
Mõisa viimane omanik oli Klaus von Ungern-Sternberg. |
|
|
30.01.2012 |
|
|
 |
Rohuküla sadam
AS-le Saarte Liinid kuuluva Rohuküla sadama põhiülesanne on liiniparvlaevade vastuvõtt
ja teenindamine,
lisaks on sadamas tingimused kauba- ja reisilaevade teenindamiseks. Sadamast algavad
Rohuküla–Heltermaa
laevatee ja Rohuküla–Vormsi laevatee. |
Rohuküla Harbour |
|
30.01.2012 |
|
|
 |
Koluvere loss, Koluvere Linnus
Koluvere linnus (saksa keeles Lode) rajati aastatel 1234–1238. Meieni säilinud hoone
pärineb piiskop
Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. |
|
|
26.01.2012 |
|
|
 |
Adavere tuulik, Tallinn-Tartu maantee
A. W. Hupel kirjutas 1761. aastal, et Addafer, eesti keeles Adavere on ilusasti
hoonestatud
mõis kaunis viljakate maadega, kaugeleulatuvate põldudega, palju kõrtse suure tee
ääres.
Adavere mõisal on tellise- ja lubjapõletus, üks vesiveski ja üks suur hollandi tuulik.
|
Adavere mõisale kuulunud tuuleveski ehitati tõenäoliselt 18. sajandil.
1986. aasta detsembris avati hoone toitlustuskohana. |
|
26.01.2012 |
|
|
 |
Ridala kirik, Läänemaa
Kirik on ehitatud 13. sajandil, 2010. aastal peeti kiriku 740. aastapäeva.
Kirikut kasutab Ridala Püha Maarja Magdaleena kogudus. |
|
|
21.01.2012 |
|
|
 |
Haapsalu raudteejaam,
Haapsalu linn
Raudteejaamahoonet ehitati 1905–1907, hoone projekteeris Karl Verheim ja insener oli
V. Vestfalen.
Haapsallu viis aastatel 1905–2004 Keila–Haapsalu raudtee, mis pärast liini
sulgemist Riisipereni üles võeti.
Tänapäeval asub raudteejaama hoones Eesti Raudteemuuseum |
|
|
21.01.2012 |
|
|
 |
Puise, Rootsiküla
Asub Matsalu rahvuspargis ja hõlmab Puise poolsaare lääneosa.
Küla territooriumile jäävad järgmised Väinamere laiud ja rahud: Kumari laid,
Sipelgarahu, Tondirahu, Kakrarahu,
Esirahu, Oorahu, Paljarahu, Mustarahu, Siimurahu, Hanemaa. |
Küla kaudu käidi Muhust ja Saaremaalt sageli Haapsalus ja Tallinnas 20. sajandi
alguseni, eriti talvel üle jää.
Teekonnale jäänud laiud (Kumari, Papilaid) muutsid vahemaa läbimise ohutumaks.
Nii Kumaril kui ka Papilaiul on olnud kõrts. |
|
18.01.2012 |
|
|
 |
Puise, Matsalu Rahvuspark
Puise piirneb kirdes Põgari-Sassi ja idas Kiideva külaga.
Külas on kaks sadamat. Puise ninal asub kalasadam, kuhu saavad sõita kuni 0,7-meetrise
süvisega alused.
Teine sadam (Jugassaare sadam) paikneb küla põhjaosas Siimurahu lähedal väikesel
nukil. |
| 1944. aasta sügisel põgeneti sõjategevuse eest Puise kaudu Rootsi. |
|
18.01.2012 |
|
|
 |
Põgari. Matsalu Rahvuspark
Küla territooriumile jäävad järgmised Väinamere laiud ja rahud: Tauksi, Liialaid,
Sõmeri, Porgi, Suurrahu, Roograhu,
Kuivarahu, Suur-Härjamaa, Väike-Härjamaa ja veel mõned väiksemad. Nendest lõuna pool
asuvad saared
kuuluvad Puisele. |
1944. aasta 22. septembril toimus Tuuru-Puise tee ääres asuvas Põgari
palvemajas Otto Tiefi valitsuse viimane
istung. Hiljem põgenes valitsuse riigisekretär Helmut Maandi Tauksile, Liialaiule ja
edasi
Hiiumaa laidude kaudu Rootsi |
|
18.01.2012 |
|
|
|
